SILMAVÄRV JA GENEETIKA

Kas lapsel on sinised, rohelised, hallid või pruunid silmad? Last oodates arutlevad vanemad, millist värvi silmad beebil võiks tulla. Kas on emme tumedad või issi sinised silmad? Sellele küsimusele on tegelikult palju raskem vastata kui varem arvati. Lapse silmade värvi ei määra lihtsalt tema vanemate või esivanemate domineerivate ja retsessiivsete geenide kombinatsioon – tegelikult võib lapsel olla vanemate silmade värvist sõltumata ükskõik milline silmavärv.

MIS ON SILMAVÄRV?

Silmade värvuse (või täpsemalt iirise värvuse) määrab pigmendi (nn melaniini) hulk iirises. Silmavärvi määravad ära kahte tüüpi melaniinid: eumelaniin ja feomelaniin. Need pigmendid määravad ka naha ja juuste värvi. Eumelaniin on pruunikas-must pigment, mille puhul on juuksed pruunid või mustad; pheomelaniin on punane pigment, mis domineerib punaste ja blondide juuste korral.

Iirises on domineeriv pigment feomelaniin.

SILMAVÄRVI GENEETIKA

Silmavärvi geneetika on üsna keeruline. Seetõttu ei saa silmavärvi pärilikkusega seostada. On tõsi, et see, kas silmad on sinised või pruunid, sõltub peamiselt kahest geenist. OCA2 geen määrab 75% ulatuses ära, kas silmad on sinised või pruunid, ja HERC2 kontrollib OCA2 geeni tekitatud melaniini kogust. Silma värvi määrab melaniini kogus iirises koos valguse hajutamisega.

Seega võib lapse silmavärvus jääda tükiks ajaks vanematele üllatuseks, sest silmad omandavad püsiva värvi alles umbes kolme aasta jooksul pärast sündi ja isegi veel pärast seda võib esineda väiksemaid muutusi.

KAS NEED VIIS HUVITAVAT FAKTI SILMAVÄRVI KOHTA OLID TEILE JUBA TEADA?

1. Inimese iirises ega silmavedelikus ei ole rohelisi ega siniseid pigmente (nagu eespool selgitatud, määravad värvi ainult melaniini pigmendid). Sinised ja rohelised silmad on iirise esiosa valguse hajumise tagajärg. Seetõttu määrab silmade värvuse valgus, seda eriti madala pigmentatsioonitasemega silmade puhul.

2. Päikesevalgus võib muuta silmade värvi samamoodi nagu naha ka tooni. Heledad silmad muutuvad päikesevalguse mõjul tumedamaks või tekivad pruunid laigud. Perioodidel, mil päikesevalgust on vähem, näiteks talvel, silmade normaalne värv taastub.

3. Roheline on kõige haruldasem silmavärv ja on enim levinud Lähis-Idas, Saudi Araabias, Iraanis, Türgis, Pakistanis ja Indias.
   
   

4. Taani uuringute kohaselt on sinised silmad tõenäoliselt põhjustatud geenimutatsioonist, mis tekkis 6000–10 000 aastat tagasi piirkonnas, mis asub Mustast merest kirdes. See võib tähendada, et kõik sinisilmsed põlvnevad ühest esivanemast.
   
   

5. Heledad silmad on päikesevalgusele haavatavamad kui tumedad silmad. Sinised, helehallid ja rohelised silmad neelavad rohkem päikesevalgust läbi iirise. Seetõttu on heledate silmadega inimesed ereda valguse suhtes tundlikumad kui tumedamate silmadega inimesed.